Riigikokku valituks osutudes loodan minuga suhelnud inimeste arvamuse laia auditooriumini viia. Vaid sellisel moel suudame hoida oma riiki ja demokraatiat, mille piirid on praeguse valitsuse tõlgenduses juba selgelt ähmastunud. Olen kindel, et meil on tegelikult palju inimesi, kes näevad kaugemale riigipirukast ja -toolist ning tahavad tõesti südamest Eesti päästeaktsioonile kaasa aidata.
Olen kunagi öelnud, et kui midagi head tahta, tuleb seda teha ise. Meil on vaja kiiremas korras lahendada energeetika, toimetuleku, meditsiini, pensionide ja sotsiaaltagatiste küsimused. EKRE – mida olen juba palju aastaid pidanud ainsaks riigijuhtimisse põhimõttelisi muudatusi toovaks erakonnaks – suudab meie ühiste pingutuste toel lahendada paljud, kui mitte kõik nimetatud küsimused. Näen mitmeid valdkondi, mis tänases Eestis vajavad kiiret taaskäivitamist.
Ohus on eestikeelne ja -meelne kooliharidus, arstiabi kättesaadavus, selgelt mõraneb aastatega üles ehitatud sotsiaalsüsteem ning palgapoliitika on muutumas aafrikalikuks.
Kui nimetatud faktoritele lisada veel Eesti inimeste allutamine röövellikule energiapoliitikale, praeguse valitsuse ükskõikne õlakehitus tapva inflatsiooni osas ning pensionäride tõukamine absoluutsesse viletsusse, siis peaks kõigile selge olema, et sel moel pole Eesti jätkusuutlik riik.
Eestil pole vaja selliseid õiguskaitseorganeid, kes vaatavad läbi sõrmede mõnede valitsusparteide käsilaste korruptsioonijuhtudele ja eiravad jälkide pedofiiliajuhtumite puhul karme seadusepügalaid, mis ometi peaksid kehtima kõigi jaoks ühte moodi.